Corsendonk Rousse 33cl

Kollakas vaht täidab pool klaasi ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt vasekarva. 

Aroom - selge ja lihtne kommisuhkur, mille tagaplaanil on belgai pärmi rikkalik puuviljasus. Pikema nuhutamise peale aga hakkab kohale jõudma mingi huvitav mõrkjus, meenutades lahtunud tubakat. 

Esmamekk on keskmisest suti raskema kehaga ja magus-mõrkjas. Keskmaitse - jaaaa, no kõik see luksuslik ootuspärane kuivatatud heledate puuviljade vaagen, mis ühes klassikalises belgia eilis ikka tervitamas on. Lõppmaitses värvu pilt aga mitte-ootuspäraselt mõrkjaks, nüüd juba selgemalt tubakaseks ja ka pisut puiduseks. Järelmekk - ühest küljest on see kraam mõistagi kommisuhkruselt magus, kuid siin on oma intriig - see mõrkjas, isegi õrnalt kibekas kõrvaltelg, mis ilmselt paljude jaoks nina krimpsu tõmbab oma ootamatusega.

Keskmisest suti raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivavõitu paletiga, magus-mõrkjas-magus-hapukas-magus-mõrkjas-kibeka servaga VÄGA HEA taseme rüübe! Igatahes on see põnevam kui suur osa nö belgia klassikast, üritades defineerida ehk midagi umbes nagu "belgian amber ale" vms - millel pole midagi pistmist muu maailma merevaigukarva/punaste eilidega, tal on eksimatu belgialik lugu rääkida, kuid samas on siin loos väike knihv sees - ja see on ju lahe!

Allikas: Gambrinuse õllepäevik