Õlled Siin on 48 toodet.

Alamkategooria

• 

  Amber ale

  
  Amber ale e. merevaigu-ale'id sarnanevad enim Inglise traditisioonilistele heledatele ale'idele, olles neist aga vähem humalased. Hea näide on 5% alkoholisisaldusega De Koninck, mis eristub teistest oma sfäärilise klaassiga ('bollekes').

  De Koninck on väga levinud oma kodulinnas, Antwerpenis. Eelmisele sarnane õlu on ka Palm.

  Mõned, nagu näiteks Vieux Temps, baseeruvad Briti stiilile (tänu Briti baasidele Belgias nii 1. kui 2. Maailmasõja perioodidel) Wallonia "ambrée", nagu La Gauloise Ambrée, erinevad pisut klassikalisest Amber ale'idest ja moodustavad omaette stiili.

• 

  Champagne-õlu

  Champagne-stiili õlled on kõik ale'id, mis toodetakse ja vormistatakse klassikalist šampanjameetodit kasutades ehk teisisõnu "à la méthode originale".

  Klassikalisel meetodil toodetakse järgmisi õllesorte: Grottenbier, Deus ja Malheur Bière Brut.

              

• 

  Dubbel

  Kõikidel dubbel (topelt-õlledel) on iseloomulik pruun värv. Oma ajaloolt pärinevad need õlled Abbey/Trappist-kloostritest, enamasti muudetud algsest, 19. sajandil Westmalle trappist-ordu kloostris loodud, retseptist.. Täna nimetavad kommertstootjad oma tumedaid ja kangeid õllesid "Dubbel". Harilikult kõigub Dubel'i alkoholisisaldus 6 ja 8% vahel. Lisaks trappist-dubbel'itele toodetakse ka dubbel'eid mujal: Sint Bernardus Pater, Maredsous 8 ning Witkap Dubbel. Oma nime on "dubbel" e. topelt saanud sellest, et kasutatakse kahekordset linnasenormi, millest teine osa linnastest on ahjus rõstitud ja karamelliseeritud. Reeglina laagerduvad ja järelvalmivad dubbel'id pudelitesse villituna ning säilivad kaua. (5 ja rohkem aastat)

• 

  Flaami punane/pruun ale

  Saanud oma tüübi Rodenbach'i-nimeliselt õllelt rohkem kui sajand tagasi, on siin toodud õlled teistest ale'idest täiesti erinevad

  Flandria punase ja pruunid eilid on eriliseks - esiteks tänu linnastele, mitme pärmiliigi koostoime ning piimhappebakterite (sama, mis jogurti tootmisel kasutatud: Brettamycinus ja/või Lactobacillus) lisamine koos hilisema õlle laagerdumisega tammevaatides.

  Kõik see päädib keskmise kangusega, väga iseloomuliku "joogiõllega", millel on pisut happene, kuiv ja puuviljane maitse ning rikkalik aroom.

  Flaami punaseid ale'e saab võrrelda parimate ja küpsemate Burgunderitega - niivõrd keeruline ja kompleksne on nende maitse ja aroom. Väga suure vananemispotentsiaaliga.

  Vastavalt õlle värvusele eristatakse punaseid, pruune, punakaspruune ja pruunikaspunaseid flaami eile. Siia alla kuuluvad ka mõned heledad õlled - Näiteks Bourgogne Des Flanders Blonde.

• 

  Hele ale

  Blonde ale ehk heledad (või ka kuldsed) ale'id on klassikaliste (Briti) heledate ale'ide nooremad ja kirkamad sugulased.

  Tihti kasutatakse nende pruulimisel hoopis pilsneri linnaseid. Tüüpiline kuldne ale on Duvel, mis on üks populaarseimatest Belgia pudeliõlledest. Tema nimi tõlkes on "Saatan", sama järgivad ka paljud teised sarnased: Satan, Lucifer, Brigand, Piraat jne.

  Heleda ale'i pruulimine on populaarne Valloonia pruulikodades, kust on pärit näiteks Moinette. Delirium Tremens on pisut vürtsitatud version kuldsest ale'ist. Heledate õllede kangus varieerub reeglina 5% kuni 10%. Viimasel juhul on tegemist eraldiseisva tüübiga: Strong Pale Ale.

• 

  Humalaõlled ja IPA'd

  Mõned Belgia õlled on küll väljanägemiselt nagu heledad ale'id, kuid neile on lisatud tunduvalt enam humalat kui tavaliselt.

  De Ranke poolt toodetud "XX Bitter" ja Poperings'i pruulitud "Hommelbier" vaid on mõned näited, mis pärinevad Belgia humalakasvatuspiirkonnast. 

  Samuti kuuluvad siia kategooria alla ka kõik Belgias toodetud IPA'd (e. Imperial Pale Ale'd) ja Bitterid (näiteks "Mug"). 

• 

  Kloostri- ja...

  Nn. "kloostriõlled" (Bières d'Abbaye või Abdijbier) on pruulitud kommertstootjate poolt, kasutades harilikult: 

  1. tegutseva kloostri poolt väljastatud litsentsi; 
  2. mõnd ajaloolist, mittetoimivat või väljamõeldud kloostrinime ; või 
  3. suvalist kloostrivaldkonna terminit, nimetamata konkreetselt ühtki kloostrit. 

  Juhul, kui tingimus 1. on täidetud, on tegemist sertifitseeritud Kloostriõllega (Bier d'abbaye v. Abdijbier), teistel juhtudel on tegemist siiski vaid "Kloostristiilis" õllega

  Kloostri(-stiilis)õlled jagunevad "Blonde", "Dubbels" ja "Tripels", mis vastavad samadele kategooriatele, kui trappist-õlledegi puhul.

  Kloostriõllede hulka kuuluvad näiteks Affligem, Grimbergen, Maredsous ja Val-Dieu.

  Õlled, nagu Inbev'i Leffe, St. Bernardus, Tripel Karmeliet, Saint-Feuillien, Floreffe jt. on siiski vaid kloostristiilis tehtud õlled - iseloomustamaks stiile

  Kloostriõlle eristamiseks kloostristiili õlledest on otsida pudelisiltidelt kloostriõlle logo, milleks on gooti aken:

  

• 

  Lambic

  Lambic on õlletüüp, mis pärit Belgia Pajottenland'i regioonist (Brüsselist edelas).

  Selle õlle valmistamisel kasutatakse nn. spontaanset käärimist - valmistatakse õllevirre, mis saab käärimiseks vajaminevad pärmibakterid (virde jahutamisel suures vannis) õhust.

  Antud pärmikultuur levib vaid Senne jõe orus. Lambic läbib ülipika käärimisperioodi: alates 3-6 kuust ("noor") kuni 2-3 aastat. Sellise ebahariliku protsessi tulemusena saavutab lambic nii iseloomuliku aroomi: kuiva, veinise ja siidrise; ning maitse: kergelt hapuka ja kuiva.

  Lambicul on neli alamklassi: Lambiek, Gueuze, Fruit Lambic ja Faro.

  Esimene, Lambiek, on saadaval ainult kohapeal, tegemist on toorõllega, mis pärit otse laagerdusvaadist.

  Gueuze on reeglina käsitööna valminud ning magustamata. Seda valmistatakse vana ja nooore lambic'u segamisel et käivitada virde teisene frmenteerumine. Gueuze'd pannakse seejärel laagerduma pudelitesse, nagu veinid, mõneks aastaks. Seetõttu nimetatakse gueuze'sid ka Brüsseli šampanjadeks.

  Puuvilja-lambic'ud saadakse, segades puuvilju või puuvijlakontsentraate toor-lambicuga. Levinuimad tüübid on Kriek (kirssidega), Framboise (vaarikas), Peche (virsik) ja Cassis mustsõstar. Kriek ja Framboise segatakse enne teisest käärimist.

  Viimane lambic'u tüüp, Faro, erineb teistest sellega, et enne teisest fermentatsiooni lisatakse suhkrut või karamelli, et käärimist kiirendada. Loomulikeimas vormis ei pudeldata lambicuid ja neid serveeritakse vaadist. Seetõttu on nad vaid saadavad ainult kohapeal, valmistamispiirkondades. Peamised tootebrändid on Lindemans, Boon, Mort Subite, Belle-Vue, Cantillon ja Saint-Louis.

• 

  Nisuõlu

  Nisuõlu, "witbier" hollandi/flaami keeles, "biėre blanche" prantsuse keeles on pärit Flandriast ning pruuliti seda juba keskajal.

  Nisuõlut valmistatakse reeglina odra ja nisu segust. Enne, kui humal sai Euroopas kättesaadavaks, maitsestati seda segu maitsetaimede ja vürtside seguga, mida kutsuti gruit'iks.

  Keskaja lõpus lisati gruit'ile ka humalat. See segu on ka tänapäeval Belgia nisuõlle maitsebaasiks. Nisuõlle tootmine Belgias lõppes , kui Hoegaardeni linnas sulges viimane nisuõlle pruulikoda oma uksed aastal 1955. Kümme aastat hiljem otsustas kohalik noor farmer Pierre Celis, taastada õlletootmise. Taasloodud õlu sai oma nime linna järgi ning saavutas kuulsuse nii kohapeal kui naabermaades.

  Mõned märkimisväärsed õlled, mis loodud sama meistri poolt on: Celis White, St. Bernardus Wit, Blanche de Namur ja Watou's Wit.

  Nende kõikide alkoholisisaldus on ca 5-6 % ning nad on värskendavad. Maitseainesegu sisaldab kindlasti koriandrit ning pomerantsi- või apelsinikoort; lisaks muid ürte.

  Toodetakse ka puuviljaekstraktidega maitsestatud, vaadis laagerdatud nisuõlut ning ka nisu-IPA't.

• 

  Puuviljaõlu

  Üldine tüüp, mis tähistab puuviljadega maitsestatud õlut.

  Mõned tootjad kasutavad puu- või köögivilju, teised jällegi maitseekstrakte või siirupit, andmaks õllele soovitud maitsevarjund.

  Reeglina valmistatakse need õlled ale'i baasil, kuid ale'i algsest iseloomust ei ole palju säilinud. Linnasearoomi varjutavad puuviljanüansid ning madal humal annavad ruumi puuviljade domineerimiseks.

  Hea näide on Kasteel Rouge, milles domineerib puhas ja selge hapukas kirss. Puuviljadega maitsestatatud õlledest on tuntuimad eelkõige lambic'ud.

• 

  Quadrupel

  Quadrupel e. "neljakordne" on inspireeritud algsetest kloostriõlledest ja on suhteliselt unikaalne õlletüüp.

  Reeglina väga kange (mis tuleneb neljakordsest linnasekogusest) ning veelgi tihedam, kui Oud bruin ning kannavad endas nii dubbel- kui tripel-õllede parimaid omadusi.

  Reeglina tumedad õlled (v.a. Gulden Draak), sügavpunase või pruuni varjundiga.

  Maitses domineerivad linnased ja karamell, mille magusus katab humala ja alkohoolsuse.

  Kuulsaim quadrupel on pärit La Trappe kloostrist, Hollandist (Quadrupel) ning Rochefort 10 , kuid seda toodetakse tänapäeval ka mujal.

  Aeg-ajalt kasutatakse nende õllede puhul ka väljendit "Grand Cru". Järgmine samm edasi on odravein e. "Barley wine".

• 

  Šoti ale

  Need magusapoolsed, täidlased tumedad õlled esindavad stiili, mis pärineb Briti saartelt.

  Kaledoonia teema on tavaliselt rõhutatud etikettidel kujutatud tartanite ja torupillidega

  Näitena mõned õlled: Gordon's, Scotch de Silly ja Achouffe McChouffe.

• 

  Trappist

  Trappisti logo kasutamist jälgib rangelt 1997. aastal asutatud Rahvusvaheline Trappisti Assotsiatsioon vastavalt kolmele põhireeglile:

  1. õlu peab olema tehtud kloostris või kloostri range järelvalve all;
  2. pruulikoda, õlle tootmine ja kommertstegevus peab olema osa kloostrikorraldusest;
  3. õlletootmise majanduslik suunitlus on sotsiaaltöö mitte kasumi teenimine.

  Täiendit "Trappist" ja logo Authentic Trappist Product tohivad oma õlledel kasutada vaid need kümme kloostrite juures asuvat pruulikoda: 

  1. Achel 
  2. Chimay 
  3. La Trappe (Holland) 
  4. Orval 
  5. Rochefort 
  6. Westmalle
  7. Westvleteren
  8. Stift-Engelszell (Austria)
  9. Spencer (USA)
  10. Zundert (Holland)

  Mont des Cats (Prantsusmaa) on sertifitseeritud, kuid seni, kui nende tootmine asub Chimay's, ei saa nad ATP-märki kasutada 

  Pildilt puudub: Zundert & Mont Des Cats.

  

  

• 

  Tripel

  Nimi "Tripel" e. kolmekordne on pärit pruulimisprotsessist - kui mungad kasutasid pruulimisel kolmekordset normi linnaseid.

  Reeglina on tripel kuldkollane, õige natuke tumedam, kui harilik pilsner. Vaht on suur, tihe ja kreemjas. Aroom ja lõnh kompleksne ja koorene.

  Magusus tuleb heledatest linnastest ning kõrgest alkoholisisaldusest.

  Nimetust tripel seostatakse tihti Westmalle Tripel'iga, mille loojaks oli aastal 1956 õllemeister Brother Thomas Westmalle kloostris.

• 

  Tume ale

  Bruine (Brune) e. tume ale'i alla kuuluvad tavalised tumedad Belgia ale'id (näiteks Grottenbier), mis on: - tumedamad kui Amber ale'id, - vähem hapukad kui Flaami tumedad ale'id ning - lahjemad kui Dubbel'id.

  Laagerades selliseid õllesid vaadis, saadakse "oud bruin". (e. vana pruun).  Siia alla kuuluvad näiteks Corsendonk, Grottenbier (Grotten Santé) jt.

• 

  Bock

  Bock-õlle päritolu pole keegi tegelikult põhjalikult kaardistanud.

  Keskajal oli Saksa kloostrites kombeks pruulida tavapärasest pisut tumedamat ja kangemat lager'it sügisese saagikoristuse lõpu tähistamiseks. Mõned usuvad, et sõna Bock tuleneb hoopistükkis sõnast "Einbeck" (nurgakivi) muutudes ajapikku beck'ist bock'iks.

  Teised jälle usuvad, et paganlikus maailmas pruuliti õlut ainult Kaljukitse märgi all, seetõttu seostatakse just kitse Bocki õlle mainimisel Põhiliselt oli see õlu aga heade aegade sümbol - mis saabuvad koos talve lahkumisega.

  Bock-õlu on tänapäeval aga üks põhjakäärimisõllede liike; laager, millel on vaja mõned lisakuud laagerdumiseks (külmas laos) et pehmendada säärase vägeva õlle maitseid. Olles kangem, kui tüüpiline laager, hea linnaselisusega ning värvuselt tumedast merevaigust kuni tumepruunini.

  Humala kibedus võib olla varjatud linnaselisuse taga, enamik Bock-õlledest on siiski väikese humalasisaldusega.

• 

  Stout/Porter

  Stout, mille sünonüümiks on porter, on jõulise maitsega tume Inglise või Iiri õlu. Tuntumaid stout õllesid maailmas on Guinness. Olenevalt piirkonnast, kääritamisaja pikkusest, humalasisaldusest ja kasutavast toorainest on ka stout tüüpi õllesid mitmeid erinevaid sorte: Irish stout, Imperial stout, Baltic Porter, Milk stout, Oatmeal stout, Chocolate stout, Coffee stout, Oyster stout.

• 

  Kölsch

  Kölsch - eriline õlletüüp, mille valmistamisel kasutartakse ale pärmi lager-tüüpi õlle valmistamiseks, või laager-tüüpi pärmi ale'i valmistamiseks